Liigu edasi põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo

Frederic

Frederic vastutab OIBs (Euroopa Komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaamet) piiratud liikumisvõimega inimestele kohandatud tingimuste loomise eest. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 1998. aastast.
Küsisime talt, milliseid eritingimusi talle tööl pakuti.

„Mulle anti töökohal kõnesünteesitarkvaraga (JAWS) arvuti ja Braille’ klaviatuur. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis tööd alustasin, võimaldati mul tegelikult kasutada palju rohkem abivahendeid kui vaja. See oli väga muljetavaldav ja soe vastuvõtt. Minu esimesed kogemused olid suurepärased. Hiljem töökohti vahetades sain ka teistsuguseid kogemusi, kuid teadsin alati, et kannatlik olles saan kõik vajaliku.“

Frederic ütles ka, et tema puue ei ole meeskonnas töötamisel takistuseks.

„Võib isegi nii öelda, et puue on siin teatav eelis! Olen sellesse alati positiivselt suhtunud. Olen rõõmsameelne ega käitu, nagu vajuksin murekoorma all küüru. Mul on ka koer, kellest on väga palju kasu. Ta on minu maskott.“

Maurizio

Maurizio töötab Itaalias Euroopa Parlamendi pressiesindajana. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 2015. aastast.
Küsisime talt, millised muljed on tal kandideerimise ajast ja kas ta tunneb end meeskonna täieõigusliku liikmena.

„EPSOs erivajadustega inimestega tegelev üksus oli suurepärane! Konkursil sujus kõik väga hästi. Tegin testid Braille’ kirjas ning mul oli ka personaalne abiline. Ühe testi tegin ka elektrooniliselt. Kui läks konkreetsele töökohale kandideerimiseks, pidin läbima vaid intervjuu ning ei vajanud seega erilisi abinõusid. Ma ei tunne, et mul oleks töökohal takistusi. Mul pole kunagi tekkinud puudest tingitud probleeme. Minu suhtumine on positiivne, isegi kui inimesed on mõnikord võhiklikud või skeptilised. Kui oled ise motiveeritud oma kogemusi jagama, aitab see barjääre lammutada.“

Maurizio soovitab teistel erivajadustega kandidaatidel kindlasti ELi institutsioonide töökohtadele kandideerida.

„Võin julgelt öelda, et see on täiesti võimalik ja tehtav ning selleks ei pea olema polüglott ega superkangelane. Selles ei ole midagi keerulist. Kõik võtab nii vähe aega, et midagi pole kaotada nagunii, võita võid aga äärmiselt huvitava töö. See pingutus tasub ennast kindlasti ära. Ainuke tüütu osa selle juures on avalduse esitamine... Sealt edasi aga kulub su aega väga vähe, võimalused seevastu on tohutult avarad. Ära lase end kandideerimisnõuetest heidutada!“

 

Krystle

Krystle’il on piiratud liikumisvõime ja ta töötab alates 2002. aastast Euroopa Komisjonis Brüsselis teabevahetuse assistendina.
Küsisime temalt, milliseid eritingimusi talle pakuti ja kas ta tunneb, et puue on talle tööl takistuseks olnud.

„Komisjon võimaldas mulle ratastooli, jalatoe, ravitooli ja parkimiskoha. Tualettruumi paigaldati käsitoed. Tunnen, et olen meie meeskonna täieõiguslik liige. Kui meil on koosolek, tulevad mu töökaaslased alati abi pakkuma. On väga meeldiv tunne olla tööl hinnatud ja tunnustatud. Mind ei kohelda teistest erinevalt, töötan sama palju kui teised. Vaid liikumiseks vajan veidi abi.“

Krystle annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Soovitan kindlasti kandideerida! Füüsiline puue ei ole takistuseks, sest konkurss ei ole maraton, vaid oskuste hindamine. Kõikide vajadusi võetakse arvesse ning ei kodakondsus, nahavärv, sugu ega füüsiline puue ole takistuseks. Esindatud on kõikide ELi riikide kodanikud, kelle taust on väga erinev, kuid see kõik on ainult positiivne. Pole oluline, kas oled piiratud liikumisvõimega kandidaat Maltalt või nägemispuudega kandidaat Eestist – kõik on võrdsed. Mitmekultuuriline tähendab töökeskkonda, kus erinevused ei ole esiplaanil. Institutsioonidesse on oodatud tööle kõik ja võrdsed võimalused on õigus, mida ka tegelikult järgitakse.“

Fabio

Fabio töötab alates 2001. aastast Euroopa Parlamendi personaliosakonna juhatajana. Tema üks jalg on amputeeritud.
Küsisime talt, kas ta vajab töötamiseks eritingimusi.

„Kui ma ei saa proteesiga kõndida, kasutan karke, mis ei võimalda mul käsi vabalt kasutada. Mul ei ole tööl erilisi abinõusid vaja. Kasutan IT-vahendeid (iPadi, vähem sülearvutit). Mul on proteesi tõttu seljaga probleeme ning seepärast on mul reguleeritava kõrgusega laud. Samuti on mul oma parkimiskoht. Nende tingimuste saamine ei olnud raske. Kuna mul on piiratud liikumisvõime, siis see ei ole nii problemaatiline. Suhtlemisel mul mingeid raskusi ei ole.“

Fabio annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Ei tohi karta. Peame ennast uute olukordadega toimetulemiseks ette valmistama. Tehke endale enne selgeks, milliseid tingimusi teil vaja on. Ärge arvake, et institutsioon hoolitseb automaatselt kõige eest. Arvestage ka sellega, et ikkagi võib probleeme esineda, sest ükski tööandja ei suuda kõiki erivajadusi rahuldada. Puudega inimeste jaoks on eriti oluline olla valmis tundmatuteks olukordadeks. Nad on tavaliselt ka juba teadlikud sellest, et peavad asjadele teistviisi lähenema ning ennast ka teistmoodi ette valmistama.“

Konstantinos

Konstantinos on töötanud Euroopa Parlamendi Luxembourgis asuvas infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis ühe aasta. 2006. aastal diagnoositi tal multiskleroos ning ta kõnnib karguga. Uurisime temalt, kas ta on oma töökeskkonnaga rahul.

„Abivalmis keskkonnas (meeldivad kolleegid, mugav ligipääs ja liikumisvõimalused) töötamine on hoidnud mu tervise stabiilsena ning võibolla seda isegi parandanud. Lisaks sellele on ka mulle antud tööülesanded inspireerivad ja ajendavad mind veelgi rohkem pingutama. Mul on eriti hea meel selle üle, et Euroopa Parlamendi hooned on muudetud erivajadustega inimestele ligipääsetavamaks. Selles mõttes on mul tõesti väga vedanud, et saan anda oma panuse Euroopa Liidu heade tavade väljatöötamisse puuetega inimeste abistamiseks.“

Johan

Johan on Brüsselis Euroopa Parlamendis süsteemiadministraatorina töötanud alates 2014. aastast. 2004. aastal diagnoositi tal autism, kuid välja see eriti ei paista. Küsisime temalt, kas ta tunneb ennast kolleegide hulgas hästi ning kas puue on olnud talle töötamisel takistuseks.

„Tunnen, et olen osa meie meeskonnast ja minuga arvestatakse. Olen üsna ektsravertne, nii et mulle meeldib kolleegidega suhelda. Teeme tihti nalja ja naerame palju. Enamik mu kolleegidest ei tea, et olen autist. Aastate jooksul olen õppinud oma puuet varjama ning õigupoolest pole autistlike kalduvustega inimesed minu töövaldkonnas teab mis haruldased. Ma ise olen pigem ebatüüpiline autist. Enamasti arvatakse, et meile ei meeldi suhelda, kuid see ei vasta tõele. Autistlikud inimesed mõtlevad küll teistmoodi, keskenduvad rohkem detailidele ning neil võib olla raskusi emotsioonide tõlgendamisega. Rahulikus õhkkonnas meeldib neile aga väga teiste seltskonnas olla.“

Johan julgustab ka teisi erivajadustega inimesi kandideerima ELi institutsioonide töökohtadele ning annab järgmist nõu.

„Euroopa institutsioonides on meeldiv töötada. Siin ollakse puudega inimestesse avatud suhtumisega. Ka hooned on kohandatud ratastoolis viibivate inimeste jaoks. Peate valikukomisjonile lihtsalt näitama, et teil on puudeta inimestega samaväärsed või neist isegi paremad oskused. Olge seega võimalikult oskuslikud ja ärge kartke proovida.“

Ville

Ville töötab Brüsselis Euroopa Komisjonis juristina alates 2013. aastast. Ta on sünnist saadik pime. Palusime tal jagada tööle kandideerimise muljeid ning rääkida sellest, kuidas ta ennast Euroopa Komisjonis töötades tunneb.

„Jäin juurdepääsetavuse küsimustega tegeleva meeskonnaga väga rahule, nad olid äärmiselt asjatundlikud ja hästi ettevalmistatud. Kui nad olid mu registreerimisvormi kätte saanud, võtsid nad minuga ühendust, et korraldada konkursi esimene voor selliselt, et saaksin selles pimedana osaleda võrdsetel alustel teiste kandidaatidega. Kõik oli äärmiselt asjakohane ja hästi läbi mõeldud. Meie hea koostöö jätkus terve konkursi jooksul, kaasa arvatud hindamiskeskuses. Minu jaoks oli väga meeldiv üllatus, et peaaegu kõik dokumendid on digitaalsed, sest kogu kirjavahetus registreeritakse elektroonilistes andmebaasides. Seega ei pea ma ekraanilugeja kasutajana enam raiskama oma aega paberdokumentide skaneerimisele, nagu pidin tegema eelmistel töökohtadel. Tänu minu töökaaslaste ja juhatajate toetavale suhtumisele tunnen ennast meeskonna täieõigusliku liikmena.“

Ville annab teistele ELi institutsiooni töökohale kandideerivatele erivajadustega kandidaatidele järgmist nõu.

„Näita, et olete motiveeritud. Kui sul on puue, proovi mõelda, mida see tööandjale tähendab. Ole valmis küsimusteks oma erivajaduste kohta ja mõtle juba enne, milliseid mõistlikke lahendusi võiks olla vaja, et nendega konkreetsel töökohal toime tulla. Jää kannatlikuks. Iga kandideerimisvoor ja intervjuu on õppetund isegi, kui sind välja ei valitud. Keskendu pigem oma oskustele, mitte erivajadustele.“