Osalemiskutses (vt punkt 3) määratletakse üksnes kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhinõuded, mis on esitatud ka muude teenistujate teenistustingimustes. Värbamistalitused määravad erinõuded kindlaks vastavalt oma vajadustele ja vabadele töökohtadele. Värbamistalitused hindavad kandidaatide sobivust kandideerimisavalduses esitatud teabe ja tõendavate dokumentide alusel, mida nad paluvad kandidaadil esitada. Seda võib teha värbamistestide etapis ja/või enne töölevõtmist.

EPSO ei saa anda teavet eri värbamistalitustes kohaldatavate eeskirjade kohta kandidaatide kvalifikatsiooni ja/või kogemuse hindamisel. Järgmist tuleks käsitleda üksnes mittesiduva näitena nõuetest, mida võidakse kohaldada.

Haridusalane kvalifikatsioon

Nii ELi liikmesriikides kui ka ELi-välistes riikides välja antud kraadid, diplomid ja/või tunnistused peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

Erialane töökogemus

1.  Selleks et erialast töökogemust saaks arvesse võtta, peab see vastama järgmistele üldtingimustele:
   
   a) see on omandatud pärast konkursiteates märgitud nõutava minimaalse haridustaseme omandamist;
   b) tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;
   c) see on tasustatud;
   d) tegemist on ametialase suhtega, s.t organisatsioonilise struktuuri raames töötamisega või teenuse pakkumisega;
   e) see peab vastama konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud kriteeriumidele.

2. Ka allpool loetletud töökogemust võib arvesse võtta erieeskirjade alusel, näiteks:
   
   a) vabatahtliku töö puhul tähendab „tasu“ igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset. Samuti peavad vabatahtliku töö töötundide arv nädalas ja kestus olema võrreldavad tavalise töökohaga;
   
   b) praktika puhul tähendab „tasu“ igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset. Õppekavasse kuuluvat kohustuslikku praktikat võib arvesse võtta, kui i) praktika toimub pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist ja ii) see on tasustatud;
   
   c) kohustuslikku praktikat, mis on kutseliidu liikmeks astumise programmi osa või eeldus, kui eesmärk on omandada kutsealal tegutsemise õigus (nt vastuvõtmine advokatuuri), võib arvesse võtta sõltumata sellest, kas see oli tasustatud või mitte. Kui töö eest tasu ei makstud, võib praktikaperioodi arvesse võtta vaid juhul, kui kandidaat läbis õppekava edukalt ja talle anti kutsealal tegutsemise õigus. Kõigil juhtudel võetakse arvesse ainult praktika minimaalset kohustuslikku kestust;
   
   d) kohustuslikku ajateenistust, mis on läbitud enne või pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist, võetakse arvesse ka juhul, kui see ei vasta konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele, kuid üksnes selle perioodi ulatuses, mis ei ületa asjaomases liikmesriigis ette nähtud ajateenistuse kohustuslikku kestust;
   
   e) emapuhkust, isapuhkust, lapsendamispuhkust või vanemapuhkust võib arvesse võtta, kui seda on võetud töölepingu raames;
   
   f) doktoriõppe puhul võetakse arvesse maksimaalselt kolme aastat, tingimusel et doktorikraad omandati ja sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte;
   
   g) osaajatöö puhul võetakse arvesse tegelikult töötatud aega, nt kuus kuud kestnud poole kohaga töö läheb arvesse kolme kuuna.