Võrdsed võimalused

Avaleht > Kuidas kandideerida? > Võrdsed võimalused

ELi institutsioonides on talendid hinnas!

Meie visioon ja ülesanne
 

Meie EPSOs usume võrdsusesse ja mitmekesisusse. Selleks et ELi institutsioonid tagaks kõigile võrdsed võimalused ja peegeldaks tänapäevast mitmekesisust, lähtume järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest.

  • EPSO tagab võrdsed võimalused, kohtlemise ja juurdepääsu kõigile kandidaatidele, olenemata nende soost, rassist, nahavärvist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest arvamustest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puuetest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.
  • EPSO järgib valikumenetlustes kaasatuse põhimõtet ja annab kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused rakendada täies mahus oma pädevusi, määrates kindlaks neid segavad tegurid, erapoolikuse ja diskrimineerimisohud ning kõrvaldades need.
  • EPSO edendab võrdseid võimalusi ja suhtleb erinevate huvirühmade ja eksperdiorganisatsioonidega, et jõuda võimalikult erinevate talentideni.
  • EPSO soovib suurendada talendipagasi mitmekesisust ja aidata ELi avalikul teenistusel esindada kõiki ELi kodanikke, kelle heaks me töötame.
 
Kuidas viime põhimõtted ellu praktikas?

Tutvuge konkreetsete sammudega, mille abil oleme muutnud võrdsed võimalused ja mitmekesisuse toimivaks tegelikkuseks.

  • Tagame testiküsimuste erapooletuse, korraldades süstemaatilisi statistilisi analüüse ja järelevalvet.
  • Meie valikumeetodid põhinevad standarditud ja objektiivsetel pädevuspõhistel hindamistel.
  • Teeme anonüümseid CV-de kontrolle ja hindamisi üksnes objektiivsete kriteeriumide alusel.
  • Puude või erivajaduste puhul püüame teid toetada mõistlike abinõudega.
  • Rakendame ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.
  • Teeme süstemaatilisi valikumenetluste ja testide võrdsuse ning mitmekesisuse kontrolle/auditeid. Teeme kindlaks segavad tegurid ja tõkked, mis võivad teie valikumenetlust mõjutada ja võtame parandusmeetmeid.
  • Teeme regulaarselt juurdepääsetavuskontrolle, et pidevalt parandada meie teabevahetuse, valikumenetluste ja testide juurdepääsetavust. Vajaduse korral pakume kohandatud vorminguid, mida saab kasutada tehniliste abivahendite ja individuaalse abi puhul. Integreerime juurdepääsetavusnõuded kõigisse uutesse IT-lahendustesse.
  • Koolitame teie pädevuse hindamise eest vastutavaid valikukomisjoni liikmeid, et nad teaksid kuidas valida ja värvata kandidaate kõige erapooletumal, objektiivsemal ja professionaalsemal viisil, järgides võrdsete võimaluste ja kohtlemise põhimõtteid.
  • Meie eesmärk on moodustada tasakaalustatud valikukomisjonid, et vältida erapoolikuid valikuid ja diskrimineerimist. Püüame valikukomisjonidesse leida eri taustaga inimesi ja tagada tasakaalu soo, rahvuse, keele, personalikomiteelise kuuluvuse ja haldusküsimuste alusel.
  • Kogume kandidaatidelt süstemaatiliselt tagasisidet, mis võimaldab meil oma tegevust pidevalt täiustada.
  • Tagame parima teabevahetuse, et leida talente kõikidest ELi liikmesriigist, kasutades sihtotstarbelisi viise peamiste sihtrühmadeni jõudmiseks. See hõlmab ka ELi töötajatest saadikuid, kes peavad ELis elamise ja töötamise kohta blogisid, et näidata potentsiaalsetele kandidaatidele, mida töökoht ELis endast kujutab. Meid esindavad ka kõrgkoolides ELi saadikutena tegutsevad üliõpilased ning tutvustame end karjääriüritustel, messidel jms.

Mida EPSO ette võtab?

Soolise võrdõiguslikkuse probleemi lahendamiseks on EPSO võtnud erinevaid meetmeid, nagu käimasolev psühhomeetriline tegevuskava, mille eesmärk on jätkuvalt parandada testide (eelkõige psühhomeetriliste ja muude eelvalikuetapi testide) korraldamist. Lisaks sellele koolitatakse hindamiskeskuses kandidaatide pädevusi hindavaid valikukomisjoni liikmeid, et nad teaksid, kuidas tagada võrdsed võimalused ja kohtlemine vestluse ning muude harjutuste ajal.

Mis tahes valikuetapi põhieesmärk on minimeerida soolist mõju ning pakkuda naistele ja meestele oma oskuste näitamiseks võrdseid võimalusi.

Seepärast on EPSO teinud üksikasjalikke uuringuid ja võtnud meetmeid, et vältida naiste ja meeste vahelist diskrimineerimist ning tagada, et mõlemal sool oleksid oma oskuste ja potentsiaali näitamiseks võrdsed võimalused.

Puue/erivajadused

Teie puue või tervisehäired ei tohiks teid takistada valikumenetluses osalemast.

EPSO on kehtestanud toimiva mõistlike abinõude menetluse, mille aluseks on asjaomase valdkonna rahvusvahelised parimad tavad. See võimaldab meil kindlaks teha puudest või tervisehäirest tingitud tõkked ja takistused ning erivajadustega kandidaatidel näidata oma oskusi võrdsetel alustel teiste kandidaatidega.

Vajate valikutestide jaoks eritingimusi?

Puude või alalise tervisehäire tõttu valikumenetluse raames eritingimuste saamiseks peate läbima järgmised etapid.

ETAPP 1: Märgistage kandideerimisvormil märkeruut „ERIVAJADUSTEGA SEOTUD TINGIMUSED“ ja andke meile oma erivajadustest teada. Selleks et aidata meil paremini mõista teie puude või tervisehäirega seotud probleeme testimisel, kirjeldage palun üksikasjalikult oma puuet ja vajalikke eritingimusi. Peate saatma koopia(d) oma puudetõendi(te)st (või arstitõendi(te)st), et tõendada vajadust eritingimuste järele. Vajalike tõenditeta ei ole kahjuks võimalik teie soove arvesse võtta.

Aktsepteerime puudetõendit, mille on väljastanud tunnustatud riiklik asutus, või arstitõendit, mille on väljastanud vastav spetsialist. Viimasele peab olema lisatud üksikasjalikum aruanne.

Tagame, et andmeid teie puude või terviseprobleemi kohta käsitatakse konfidentsiaalsena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1725

ETAPP 2: Pärast eritingimuste taotluse esitamist võtab teiega ühendust üksuse „EPSO ACCESSIBILITY“ meeskond (mis vastutab valikutestide ajal erivajadustega kandidaatidele mõistlike abinõude kindlaksmääramise ja korraldamise eest), et küsida lisateavet või kinnitada eritingimused, mida teile võimaldatakse.

ETAPP 3: Teid kutsutakse testidele ja vastavalt sellele, millised mõistlikud abinõud on teie puhul kasutusele võetud, saate teste teha parimates võimalikes tingimustes.

ETAPP 4: Teil on võimalus anda meile tagasisidet, et saaksime oma menetlusi jätkuvalt täiustada.

Milliseid eritingimusi võidakse mulle lubada?

Sõltuvalt teie puudest või tervisehäirest ning selle raskendavast mõjust testi tegemisele, peaksite meile teada andma, milliseid eritingimusi tuleks teie puhul rakendada. EPSO arvates on kandidaat ise võimeline oma puuet või tervisehäiret kõige paremini hindama.

Hinnates iga juhtumit eraldi ja võttes arvesse teie tõendavaid dokumente ning EPSO kogemusi mõistlike abinõude valdkonnas erivajadustega kandidaatide puhul, pakutakse teile lahendusi sõltuvalt testist, millel peate osalema. Seepärast võivad lõpuks teile võimaldatavad abinõud erineda nendest, mida te taotlesite.

Mõned näited võimalikest eritingimustest:

  • juurdepääsetavuse tagamine
  • lisaaeg testi tegemiseks
  • suurem tekstisuurus või suurendustarkvara
  • väljatrükid Braille’ kirjas või spetsiaalne Braille’ klaviatuur
  • ekraanilugejad
  • viipekeelne tõlge
  • kohandatud valgustus reguleeritava kõrgusega kirjutuslauad
  • individuaalne abi ja veel palju muud…

Tehnilisi abivahendeid on praegu võimalik kasutada üksnes Brüsselis asuvas hindamiskeskuses. EPSO tegeleb praegu võimaluste laiendamisega, et tehnilisi abivahendeid saaks kasutada ka valikumenetluse teistes etappides ja eri liiki testide puhul. Vahepeal jätkame teie vajaduste analüüsimist ning pakume abi ja ajutisi abinõusid, et saaksite teste teha võimalikult headel tingimustel. Valikumenetluse eri etappides on võimalik kasutada kõiki muid abinõusid.

Teil on probleeme juurdepääsetavusega? 

Juurdepääsetavus on EPSO jaoks väga oluline ning me töötame pidevalt selle nimel, et täiustada meie teabevahetuse ja valikumenetluste juurdepääsetavust. Järjepidevalt korraldatakse juurdepääsetavuse kontrolle, et näha, millises olukorras me oleme ja kuidas seda veelgi parandada. Juurdepääsetavusnõuded on integreeritud kõigisse uutesse IT-lahendustesse; pakume tehniliste abivahendite jaoks selliseid dokumente juurdepääsetavas vormingus, mis ei ole praegu täielikult juurdepääsetavad, ning püüame muuta oma veebisaiti nii, et see jõuaks veebisisu juurdepääsetavussuuniste (WCAG 2.0) AA tasemele.

Kas teil on jätkuvalt probleeme meie veebisaidi teatavate osade ja/või dokumentide juurdepääsetavusega? Või soovite anda tagasisidet ja aidata meil parandada meie veebisaidi/valikumenetluste juurdepääsetavust? Võtke meiega ühendust ja vastame teile esimesel võimalusel! 

Vaadake, mida ütlevad meie kolleegidZkušenosti některých našich kolegů

Johan on Brüsselis Euroopa Parlamendis süsteemiadministraatorina töötanud alates 2014. aastast. 2004. aastal diagnoositi tal autism, kuid välja see eriti ei paista. Küsisime temalt, kas ta tunneb ennast kolleegide hulgas hästi ning kas puue on olnud talle töötamisel takistuseks.

„Tunnen, et olen osa meie meeskonnast ja minuga arvestatakse. Olen üsna ektsravertne, nii et mulle meeldib kolleegidega suhelda. Teeme tihti nalja ja naerame palju. Enamik mu kolleegidest ei tea, et olen autist. Aastate jooksul olen õppinud oma puuet varjama ning õigupoolest pole autistlike kalduvustega inimesed minu töövaldkonnas teab mis haruldased. Ma ise olen pigem ebatüüpiline autist. Enamasti arvatakse, et meile ei meeldi suhelda, kuid see ei vasta tõele. Autistlikud inimesed mõtlevad küll teistmoodi, keskenduvad rohkem detailidele ning neil võib olla raskusi emotsioonide tõlgendamisega. Rahulikus õhkkonnas meeldib neile aga väga teiste seltskonnas olla.“

Johan julgustab ka teisi erivajadustega inimesi kandideerima ELi institutsioonide töökohtadele ning annab järgmist nõu.

„Euroopa institutsioonides on meeldiv töötada. Siin ollakse puudega inimestesse avatud suhtumisega. Ka hooned on kohandatud ratastoolis viibivate inimeste jaoks. Peate valikukomisjonile lihtsalt näitama, et teil on puudeta inimestega samaväärsed või neist isegi paremad oskused. Olge seega võimalikult oskuslikud ja ärge kartke proovida.“

Konstantinos on töötanud Euroopa Parlamendi Luxembourgis asuvas infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis ühe aasta. 2006. aastal diagnoositi tal multiskleroos ning ta kõnnib karguga. Uurisime temalt, kas ta on oma töökeskkonnaga rahul.

„Abivalmis keskkonnas (meeldivad kolleegid, mugav ligipääs ja liikumisvõimalused) töötamine on hoidnud mu tervise stabiilsena ning võibolla seda isegi parandanud. Lisaks sellele on ka mulle antud tööülesanded inspireerivad ja ajendavad mind veelgi rohkem pingutama. Mul on eriti hea meel selle üle, et Euroopa Parlamendi hooned on muudetud erivajadustega inimestele ligipääsetavamaks. Selles mõttes on mul tõesti väga vedanud, et saan anda oma panuse Euroopa Liidu heade tavade väljatöötamisse puuetega inimeste abistamiseks.“

Ville töötab Brüsselis Euroopa Komisjonis juristina alates 2013. aastast. Ta on sünnist saadik pime. Palusime tal jagada tööle kandideerimise muljeid ning rääkida sellest, kuidas ta ennast Euroopa Komisjonis töötades tunneb.

„Jäin juurdepääsetavuse küsimustega tegeleva meeskonnaga väga rahule, nad olid äärmiselt asjatundlikud ja hästi ettevalmistatud. Kui nad olid mu registreerimisvormi kätte saanud, võtsid nad minuga ühendust, et korraldada konkursi esimene voor selliselt, et saaksin selles pimedana osaleda võrdsetel alustel teiste kandidaatidega. Kõik oli äärmiselt asjakohane ja hästi läbi mõeldud. Meie hea koostöö jätkus terve konkursi jooksul, kaasa arvatud hindamiskeskuses. Minu jaoks oli väga meeldiv üllatus, et peaaegu kõik dokumendid on digitaalsed, sest kogu kirjavahetus registreeritakse elektroonilistes andmebaasides. Seega ei pea ma ekraanilugeja kasutajana enam raiskama oma aega paberdokumentide skaneerimisele, nagu pidin tegema eelmistel töökohtadel. Tänu minu töökaaslaste ja juhatajate toetavale suhtumisele tunnen ennast meeskonna täieõigusliku liikmena.“

Ville annab teistele ELi institutsiooni töökohale kandideerivatele erivajadustega kandidaatidele järgmist nõu.

„Näita, et olete motiveeritud. Kui sul on puue, proovi mõelda, mida see tööandjale tähendab. Ole valmis küsimusteks oma erivajaduste kohta ja mõtle juba enne, milliseid mõistlikke lahendusi võiks olla vaja, et nendega konkreetsel töökohal toime tulla. Jää kannatlikuks. Iga kandideerimisvoor ja intervjuu on õppetund isegi, kui sind välja ei valitud. Keskendu pigem oma oskustele, mitte erivajadustele.“

Frederic vastutab OIBs (Euroopa Komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaamet) piiratud liikumisvõimega inimestele kohandatud tingimuste loomise eest. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 1998. aastast.
Küsisime talt, milliseid eritingimusi talle tööl pakuti.

„Mulle anti töökohal kõnesünteesitarkvaraga (JAWS) arvuti ja Braille’ klaviatuur. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis tööd alustasin, võimaldati mul tegelikult kasutada palju rohkem abivahendeid kui vaja. See oli väga muljetavaldav ja soe vastuvõtt. Minu esimesed kogemused olid suurepärased. Hiljem töökohti vahetades sain ka teistsuguseid kogemusi, kuid teadsin alati, et kannatlik olles saan kõik vajaliku.“

Frederic ütles ka, et tema puue ei ole meeskonnas töötamisel takistuseks.

„Võib isegi nii öelda, et puue on siin teatav eelis! Olen sellesse alati positiivselt suhtunud. Olen rõõmsameelne ega käitu, nagu vajuksin murekoorma all küüru. Mul on ka koer, kellest on väga palju kasu. Ta on minu maskott.“

Maurizio töötab Itaalias Euroopa Parlamendi pressiesindajana. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 2015. aastast.
Küsisime talt, millised muljed on tal kandideerimise ajast ja kas ta tunneb end meeskonna täieõigusliku liikmena.

„EPSOs erivajadustega inimestega tegelev üksus oli suurepärane! Konkursil sujus kõik väga hästi. Tegin testid Braille’ kirjas ning mul oli ka personaalne abiline. Ühe testi tegin ka elektrooniliselt. Kui läks konkreetsele töökohale kandideerimiseks, pidin läbima vaid intervjuu ning ei vajanud seega erilisi abinõusid. Ma ei tunne, et mul oleks töökohal takistusi. Mul pole kunagi tekkinud puudest tingitud probleeme. Minu suhtumine on positiivne, isegi kui inimesed on mõnikord võhiklikud või skeptilised. Kui oled ise motiveeritud oma kogemusi jagama, aitab see barjääre lammutada.“

Maurizio soovitab teistel erivajadustega kandidaatidel kindlasti ELi institutsioonide töökohtadele kandideerida.

„Võin julgelt öelda, et see on täiesti võimalik ja tehtav ning selleks ei pea olema polüglott ega superkangelane. Selles ei ole midagi keerulist. Kõik võtab nii vähe aega, et midagi pole kaotada nagunii, võita võid aga äärmiselt huvitava töö. See pingutus tasub ennast kindlasti ära. Ainuke tüütu osa selle juures on avalduse esitamine... Sealt edasi aga kulub su aega väga vähe, võimalused seevastu on tohutult avarad. Ära lase end kandideerimisnõuetest heidutada!“

 

Krystle’il on piiratud liikumisvõime ja ta töötab alates 2002. aastast Euroopa Komisjonis Brüsselis teabevahetuse assistendina.
Küsisime temalt, milliseid eritingimusi talle pakuti ja kas ta tunneb, et puue on talle tööl takistuseks olnud.

„Komisjon võimaldas mulle ratastooli, jalatoe, ravitooli ja parkimiskoha. Tualettruumi paigaldati käsitoed. Tunnen, et olen meie meeskonna täieõiguslik liige. Kui meil on koosolek, tulevad mu töökaaslased alati abi pakkuma. On väga meeldiv tunne olla tööl hinnatud ja tunnustatud. Mind ei kohelda teistest erinevalt, töötan sama palju kui teised. Vaid liikumiseks vajan veidi abi.“

Krystle annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Soovitan kindlasti kandideerida! Füüsiline puue ei ole takistuseks, sest konkurss ei ole maraton, vaid oskuste hindamine. Kõikide vajadusi võetakse arvesse ning ei kodakondsus, nahavärv, sugu ega füüsiline puue ole takistuseks. Esindatud on kõikide ELi riikide kodanikud, kelle taust on väga erinev, kuid see kõik on ainult positiivne. Pole oluline, kas oled piiratud liikumisvõimega kandidaat Maltalt või nägemispuudega kandidaat Eestist – kõik on võrdsed. Mitmekultuuriline tähendab töökeskkonda, kus erinevused ei ole esiplaanil. Institutsioonidesse on oodatud tööle kõik ja võrdsed võimalused on õigus, mida ka tegelikult järgitakse.“

Fabio töötab alates 2001. aastast Euroopa Parlamendi personaliosakonna juhatajana. Tema üks jalg on amputeeritud.
Küsisime talt, kas ta vajab töötamiseks eritingimusi.

„Kui ma ei saa proteesiga kõndida, kasutan karke, mis ei võimalda mul käsi vabalt kasutada. Mul ei ole tööl erilisi abinõusid vaja. Kasutan IT-vahendeid (iPadi, vähem sülearvutit). Mul on proteesi tõttu seljaga probleeme ning seepärast on mul reguleeritava kõrgusega laud. Samuti on mul oma parkimiskoht. Nende tingimuste saamine ei olnud raske. Kuna mul on piiratud liikumisvõime, siis see ei ole nii problemaatiline. Suhtlemisel mul mingeid raskusi ei ole.“

Fabio annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Ei tohi karta. Peame ennast uute olukordadega toimetulemiseks ette valmistama. Tehke endale enne selgeks, milliseid tingimusi teil vaja on. Ärge arvake, et institutsioon hoolitseb automaatselt kõige eest. Arvestage ka sellega, et ikkagi võib probleeme esineda, sest ükski tööandja ei suuda kõiki erivajadusi rahuldada. Puudega inimeste jaoks on eriti oluline olla valmis tundmatuteks olukordadeks. Nad on tavaliselt ka juba teadlikud sellest, et peavad asjadele teistviisi lähenema ning ennast ka teistmoodi ette valmistama.“

Rohkem arvamusi meie töötajate esindajatelt leiate siit: https://www.facebook.com/EUCareersStaffAmbassadors/.